banner
 

Kroonilised jalahaavandid

 

Venoosne haavand

Venoosne haavand on tingitud kroonilisest veenipuudulikkusest. Umbes 90% jalahaavanditest on venoossed haavandid. Enamasti paiknevad need sääre sisepinnal vahetult ülalpool pahkluud (hüppeliigest) ühel või mõlemal jalal.

Haavandi põhi on tavaliselt punane ja võib olla kaetud kollase katuga. Haavanakkuse lisandumisel võib katt olla rohekas. Haavaeritis on reeglina mõõdukas või suur.

Haavandi servad on ebaühtlase kujuga. Haavandit ümbrisev nahk on tavaliselt muutunud pruunikaks või pärgamenditaoliseks ja on turses. Sõltuvalt turse ulatusest võib nahk olla läikiv ja pingul. Katsudes on haava ümbrus soe või isegi kuum.

Ravisoovitused

Venoosse haavandi puhul on oluline asendiravi (alajäseme hoidmine rindkere tasandist kõrgemal).

Oluline on kehakaalu langetamine ülekaalu korral ja aktiivne liikumine, mis annaks säärelihastele koormust.

Venooosse haavandi korral peaks pöörduma perearsti poole, kes suunab haige kirurgi konsultatsioonile, et hinnata haavandi sulgemise võimalust nahaplastikaga.

Kompressioonravi

Venoosse haavandi ravis on tähtsal kohal kompressioonravi elastse sideme või ravisukkadega.

Kompressioonravi on eluaegne, ka peale haavandi paranemist on ravisuka kandmine vajalik, muidu võib haavand uuesti tekkida.


Enne kompressioonravi alustamist peab kirurg olema diagnoosi kinnitanud ja välistanud jala arteriaalse puudulikkuse, mille korral kompressioonravi on keelatud!

Diabeetiline haavand

Umbes 40% neist on neuropaatilise tekkega ja 25% arteriaalsed haavandid. Ülejäänud diabeetilised haavandid on segatüüpi haavandid.

Diabeetiline haavand paikneb sageli labajala talla all rõhupunktides, kuhu langeb suurim keharaskus, näiteks kannapiirkonnas või varba all. Haavand tekib pärast mikrotraumat, sest diabeetikuil on labajala tundlikkuse häireid ja ta ei pruugi märgata, kui näiteks suvel satub lahtise kinga sisse liivatera.

Haavandi põhi varieerub roosast mustani, sõltudes paiksest verevarustusest. Haavandi servad on teravad, haavand oleks nagu ümbritsevast koest välja lõigatud .

Väga sageli on haavandi servades kallus ehk mõhnkude. Diabeetikud peaksid pidevalt külastama jalaravikabinetti, et lasta igapäevaselt hooldada oma jalgu ning kandma sobivaid jalanõusid ja sisetaldu.

Enne ravi algust peaks veresoontekirurg hindama jala verevarustuse seisundit.

Diabeetilise haavandi ravi

  • Sobivad sidemed ja plaastrid, et vähendada survet haavandile.
  • Erivahendid: sisetallad, pehmendused, mugavad ortopeedilised kingad.
  • Põletikulise haavandi kirurgiline puhastus.

Arteriaalne haavand

Arteriaalse haavandi põhjuseks on jala arterite oblitereeriv ateroskleroos. Arteriaalse haavandi diagnoosi kinnitamiseks peab haige üle vaatama veresoontekirurg.

Paikneb tavaliselt labajalal, sageli kannapiirkonnas, varbaotstes, varvaste vahel ja kohas, kus varbad on kokkupuutes sokkide, kingade või voodilinadega. Võib alguse saada ka varbaküünte lõikamine järgselt või küünevalli piirkonnas.

Arteriaalse haavandi põhi võib olla kollakas, pruun, hall või must. Tavaliselt selline haavand ei veritse.

Haavandi servad on teravad ning haavand oleks nagu ümbritsevast koest välja lõigatud. Haavanakkuse lisandumisel võib haavandi ümbruses ilmneda turse ja punetus. Punetus võib esineda ka terve alajäseme ulatuses, kuid muutub jala tõstmisel kahvatuks.

Arteriaalsed haavandid on väga valusad, eriti öösiti. Sageli laseb haige valu leevendamiseks alajäseme põranda suunas rippu, et vereringe paraneks, see toob kaasa valu leevenemise.

Ravi

Arteriaalse haavandi ravi seisneb arterite verevarustuse kirurgilises taastamises.

Erinevalt muude haavade ravist ei kasutata arteriaalse haavandi puhul niiske haavaravi põhimõtet!

Seega võite arteriaalset haavandit puhastada Prontosan® lahusega, kuid ärge kunagi siduge seda Prontosan® geeliga. Ükskõik milline geeliravi ei sobi sellele haavale.

Arteriaalse haavandi kahtluse korral pöörduge kiiresti arsti poole, sest üksnes paiksest ravist ja sidumisest ei piisa.