banner
 

Põletused

 

Tore on sõpradega õues pidutseda. Kuid õnnetus ei hüüa tulles. Küllap oleme kõik saanud kunagi põletada mõne kuuma esemega või kuuma vee või auruga kokku puutudes.

Põletus

Põletus on nahakahjustus, mille on põhjustanud kontakt intensiivse kuumusega, elektriga või kemikaalidega.

Põletuse raskus sõltub sellest, kui sügavalt on koed kahjustatud.

Põletuse ravi sõltub selle raskusastmest.


Kuidas käituda I-II astme põletuse korral?

I ja IIa astme kuumuspõletusi võib ravida kodus.

Kõigi ülejäänud põletuste korral (IIb ja III astme põletused, keemilised põletused, elektripõletused, peopesast suurema pinnaga põletused jne) tuleb pöörduda arsti poole.

Ärge viivitage hetkegi põletuse esmaabiga!


Kui põletushaav on valutundetu, sügav ja mustjas, on tõenäoliselt tegu raske III-IV astme põletusega, mis vajab haiglaravi. Kahtluse korral küsige alati nõu arstilt.

NB! Sügavate põletuste või keemiliste ja elektripõletuste puhul kutsuge kiirabi!

Põletuse esmaabi

Alustage põletuspinna loputamist jaheda (mitte külma) veega, jätkates seda 10-15 minuti jooksul, kuni valu on leevenenud.

Kui käepärast on spetsiaalne põletusgeel (BurnJel®), pole veega jahutada vaja. Sel juhul katke põletushaav kohe jahutava geeliga.

NB! Põletushaava paranemine sõltub jahutamise kiirusest, esimesed sekundid ja minutid otsustavad kõik!

Katke põletus Askina® SilNet silikoonvõrguga või Askina® DresSil silikoonsidemega, et põletus kiiresti paraneks.

NB! Ärge pange põletusele õlisid, salve, kreeme, aaloed, vaseliini, võid, hapukoort ega pantenooli!